KIRJATEOSED



Anna andeks, ma olen kaotsi läinud (2014)

Inspireeritud samanimeliselt lühijutust, Epigrami instrumentaalpalast ja tegelikust elust...
Eriliselt suured tänud Ivikale kui toimetajale.
Tänud Elenile, Jasperile, Annile, Elole, Mariannile, Kadrile ja teistele, kes võtsid vaevaks esimest mustandit lugeda.

Pühendatud Jokker le Muerte'le ning teistele haigetele sõpradele...
...
„Kuule, Elis olid, jah? Anna andeks, aga ma ei saa aru, millest sa räägid. Mihkel kutsus mind siia, et mulle üht kitarrilugu õpetada, muud midagi.“
„Sa tahad öelda, et ta polegi sulle veel rääkinud, miks me siin oleme?“
„Ee... Ei, ei ole.“
Tüdrukul on õigus. Mihkel mainis, et tegu on sõprade jämmimisega, ent ainsad temavanused, keda siin näen, on Lii, Ülari ja see jõmikas, kes tundub olevat pigem kivipallur kui muusik. Ülejäänud osa rahvast moodustavad aga alaealised, tõenäoliselt muusikakoolide kasvandikud, ning üksikud viiekümnendate eluaastate eelikud. Kui viimaseid siin poleks, võiksin endiselt arvata, et Mihklil on mingitsorti haiglane kiindumus laste vastu. Kes teab, ehk ongi lapsevanemad selleks siin, et oma noorukitel silma peal hoida? Mihkel võib küll olla hea õpetaja (vähemalt ma eeldan, et ta on), kuid ehk ei suuda ta ikkagi piiri pidada? See seletaks ka hallipäise mehe agressiivset reaktsiooni: ta vaid kaitses oma tütre õigusi.
„Sa pole veel ise ka aru saanud, ega?“ pärib Elis taolisel toonil, nagu võiksin tema arvates Härra Kõiketeadja olla.
...
Tahad edasi lugeda? Võta minuga ühendust.
Lehekülgi (A5): 144 | Tiraaž: 3


Jänes Juki ja Tuule: Maru Mure (2013)

Alustasin selle looga umbes 8-aastaselt. Nüüd, 15 aastat hiljem, otsustasin Jänes Juki ja Tuule esimese seikluse lasteraamatu kujul pikemalt kirja panna. 
Pühendatud toredatele vennalastele Hannahile, Tristanile ning Marule.
Suured tänud Ivikale, Aivole, Elenile ja Jaanusele!
 Picture
Ühel päikselisel sügishommikul sisenes Palumetsa üks eriskummaline rändur. Siin, puude all, oli küll jahedam ja hämaram kui tärkavas koiduvalguses, kuid ta ei lasknud end heidutada. Ta kihutas mööda hommikukastega kaetud mustikatest, pani vaarikapõõsa lehed üles-alla õõtsuma ning paiskas kiirustades üles hunnikus lebavaid puulehti, mis seejärel uuesti aegamisi maha langesid. Tema hoogsast liikumisest hoolimata oli metsas üsnagi vaikne ja vaid väga rahutu kõrv võis tähele panna vähest vihisemist, kuid ei enamat.
Külaline põikas kord vasemale, kord paremale ja kuigi Palumets oli talle võõras kant, ei läinud tal kaua, et leida Kännu teerist. See viis vasemale sammudes Siiliorgu, otse liikudes Rebaseurgu ning paremale pöörates Jänesmäele. Rändur nuusutas korra uurivalt õhku ning suundus siis viimati mainitud rajale.
Sel ajal, kui metsateedel ei kostunud mürtsuvaid samme, häirivat lärmi ega varajasi loomahäälitsusi, magas Jänesmäe elanik jänes Juki niisama rahulikult oma mugavas mitmetoalises urus sügavat und.
Teda äratas järsk kolksatus: ööseks lahti jäetud magamisuru ümmargune aken sulgus ootamatult. Jänes kargas ehmunult istuli, kikitas oma pikki kõrvu ning jäi unesegasena hoolikalt kuulama, ega ometigi Rebase Rein talle mõnda vempu ei taha visata. Vaikus. Kuulda oli vaid üksikute lehtede sahinat uru seina taga.
„Imelik,“ mõtles pikk-kõrv, „ah, ilmselt oli see kõigest tuuletõmme...“
Tahad edasi lugeda? Telli raamat Rahvaraamatust, Apollost või Raamatukoist!
Lehekülgi (A5): 144 | Toimetaja: Ivika Karlson | Tiraaž: 710 (Kirjastus Hea Tegu)


TÜ Teaduslaager 2013
Valgustuba - Stereoskoopia

Väike kogumik sai loodud 2013. aasta TÜ Teaduslaagri valgustoa tarbeks, et lapsed saaksid õppida selgeks stereogrammide ja stereopaaride vaatamise viisid. 
PDF kujul saab raamatukese alla tõmmata SIIT.
Lehekülgi (A5): 16 | Tiraaž: 25 (+ mõned esimesed katsetused)